Olen nüüd jälle kodulehe tegemise lainel! Panin eelmisel korral septembri lõpus oma kodulehe koos e-poega kinni, sest see tundus liiga kulukas! Ja eks ta ole ka, aga samas, nüüd, kus olen jälle uue hoo sisse saanud, tundsin jälle oma pesast puudust! Tundsin ennast digitaalselt kodutuna! Hea väljend! Sain sellest aru alles nüüd hiljuti, kui üks klient tundis minu loomingu vastu huvi ja siis hakkasin talle ette lugema kohti, kus mul kaup müügil on! Mul hakkas endal ka imelik, seega lahendasin probleemi!
Seekord siis alustan natuke teistsuguse hooga, kuna oman kogemusi! Kogemusi just selles, et kui ennast nähtavaks teha, siis see ei tähenda, et nüüd ei jõua enam tellimusi täita ja võin päris tööga hüvasti jätta! Olen realistlik! Saan nüüd aru, et see on hobi, see on eneseväljendus ja kui mõnikord keegi huvi tunneb, siis on tore!
Maksin kohe terve aasta kodulehe majutust korraga ära, et ma ei hakkaks jälle üle mõtlema, ja lehte kinni panema. Las ta tiksub! Liigun seekord aeglaselt ja naudin teekonda. Eelmisel korral olin vägagi õhinas, liitusin erinevate ettevõtjate gruppidega, osalesin projektides, kuulasin palju podcaste, tegin endale wordpressi piisavalt selgeks. Tegin siis ka endale ise kodulehe, aga need lõputud tunnid, mis selle õppimise alla kulusid, on lugematud! Seekord lahendasin olukorra lihtsamalt! Ma ei püüagi olla professionaalne e-poodi pidav ettevõtja. Olen seekord teeline, kes näitab jagab, ja müümine on teisejärguline! Seekord siis kirjutasin prompti – paari lausega kes olen, mida tahab, ja siis sõber AI genereeris ise mu koduka valmis! Mina ainult mudisin natuke! Ja seekord ei läinud mul kaua aega, sest õnneks oli eelmisest korrast piisavalt palju meeles!
